Sõrve Ajaloomälestised


Muinaslaevade leiukoht Salmel


Salme muinaslaevaleid on Saaremaal Salme alevikus 2008. aastal leitud muinasaegne klinkerplangutusega kahe laevavraki jäänused. Ühtlasi on tegemist vanima Eestist leitud laevavrakiga, laev on pärit 8. sajandist. Muinaslaev avastati 2008. aasta sügisel mullatööde käigus. Laevalt leiti väljakaevamiste käigus seitsme inimese luustik, kaks mõõka, paar odaotsa, kümmekond nuga, nooleotsi, mängunuppe ja mõned täringud.

Soomes tehtud analüüside põhjal on laevaneetide valmistamiseks kasutatud raud pärit tõenäoliselt Põhja‐Norrast.

2010. aastal teostatud arheoloogilistel kaevamistel Salme alevikus koolimaja kõrvalt leitud teise laeva põhjal avastati laevmatuses korrapärastes ridades kolmes kihis lebavad 34 skeletti. Nende vahel leidub mängunuppe ja päikest kujutavate (tsentraalpunktiga sõõr) tahumärkidega täringuid. Arheoloogiadoktor Jüri Peetsi andmetel on Salme teine laev ülihuvitav leid, mille teeb veelgi väärtuslikumaks see, et tegu on väga täpselt dateeritavate esemetega. „Aastad 700 kuni 750,” märkis Peets, lisades, et 100‐protsendilise kindlusega võib öelda, et „sündmus” toimus 700. ja 800. aasta vahel pKr. Väljakaevamistel leiti üks kilbi käepide, vähemalt kuue kammi fragmendid, mõned pandlad ja hulgaliselt nooleotsi. Peetsi sõnul avardab Salme leid üldpilti selles suhtes kindlasti, et otsesuhete kohta skandinaavlastega on nüüd kindlad tõendid olemas. Jüri Peetsi kinnitusel on selline leid ainulaadne kogu Euroopas, kuna varem ei ole ühtki selle perioodi n‐ö lahingumatust, kus oleks olnud nii palju langenud sõdalasi, avastatud. On leitud tavalisi matuseid, kus haua peal on kääpad. Salmel kääpaid ei olnud ning ka surnud inimeste arv oli Peetsi sõnul väga suur. Kahe laeva peale leiti kokku 42 sõdalase luustikud, kellest paljudel oli näha surmavate lahinguvigastuste jälgi.

Kaunispe kivikalmed


Kaunispe küla kalmed pärinevad I aastatuhande lõpust eKr. ja meie ajaarvamise algusest.

Vene muinasuurija Bogojavlenski, kes on siin käinud kaevamas, mainib 4 kalme, mis aga vist on eksitus. Kalmed on ümarikud, pealt näha mullast, segamini väheste väikeste kividega. Jala juures on kalmel suurtest põllukividest ring ümber olnud, mille jäljed puutumata kalmel veel on selged. Kalmede kõrgus on umbes ½ m. Kolmest kalmest on kaks avatud 1895.a. Bogojavlenski poolt, üks on veel praegu puutumata. Avatud kalmedest ühes selge paaskivikast, millesse oli maetud surnu, selles oli ka panuseid, teises oli ainult süsi ja konte leitud. Panustest võiks mainida kaelavõru, siis üks nähtavasti spiraal käsivõru, mingisugused ebamäärased fragmendid ja savinõu tükid. Leitud asjad säilivad Moskva Ajaloolises Muuseumis.

Kivikalmete rajamise traditsioon sai Eesti alal alguse pronksiajal ja kestis kuni muinasaja lõpuni, seega üle 2000 aasta. Pae‐ ja raudkividest rajatud kalmete ehitusstiil ja surnuga ümberkäimise tavad muutusid aegade jooksul märgatavalt. Kalmerajatised olid ümara või nelinurkse põhiplaaniga. Mõned sisaldasid eraldi kividest laotud keskset kirstu, teised jälle mitte ja nende peale oli kantud kõrgem või madalam kivikuhjatis. Surnuid on maetud põletamata ja põletatult, samuti võib olla toimunud ümbermatmisi. Surnutele on erinevatel aegadel kaasa pandud mitmesuguseid asju: hauapanuseid on vahel olnud rohkem, vahel vähem.

Stebeli rannakaitsepatarei


Teise maailmasõja ajal toimusid Sõrves mitmed lahingud Saksa ja nõukogude vägede vahel. NSVL‐i vägede Saaremaa võimsaima ja moodsaima rannakaitsepatarei ehk Stebeli patarei juurde pöörab tee Sääre ‐ Kaugatuma maantee 3. kilomeetrilt. Sama maantee neljandalt kilomeetrilt umbes 100 m lääne suunas asub Stebeli komandopunkt, kuhu on püstitatud betoonist obelisk. Seal on säilinud patarei vaatlustorn, mis väliselt sarnaneb tuulikuga. Stebeli patarei koosnes komandopunktist, kahest maaalusest suurtükitornist, vaatlustornist, katlamajast ja sõjaväelinnakust. Suurtükitorni plokid olid 16 m sügavused kahekorruselised betoonehitised 2 m paksuste seinte ja 3,5 m paksuse laega. Suurtükkidest oli võimalik tulistada 40 km kaugusele. Kui Saksa väed patarei lähedusse jõudsid, õhati kaitseehitised. Pärast seda täitusid need veega. Stebeli patarei Peablokk on vaatamata 1987.a. Peterburi sukeldujate ja meie tuletõrje meeste ühistele pingutustele, siiani veealust saladust hoidmas.

Lõupõllu vennashaud, „Naine võidupärjaga”


Monument tähistab 1944 aasta novembrilahinguid, mil Lõupõllu teerist käis korduvalt käest kätte. 333 langenud võitleja vennashaual kõrgub dolomiidist monument „Naine võidupärjaga” (1974 aastast), autoriks skulptor Edgar Viies.

Jämaja kirik


Jämaja Kolmainu kirik on kirik Jämaja kihelkonnas Saaremaal, tänapäevase haldusjaotuse järgi Saare maakonnas Saaremaa vallas.

Esimene kirik ehitati arvatavasti 13. sajandil. Tollane puukirik aga hävines tules. 14. sajandil ehitati uus kirik, mis aga 1860. aastateks oli juba varisemisohtlik. Sellest kirikust on säilinud renessansskantsel (17. sajandist) ja hiliskeskaegne raidreljeef „Maarja kuulutus” ning krutsifiksiga raidepitaaf.

1864. aastaks ehitati uus kirik, mis sai historitsistliku ilme.

Dolomiitkantsli tahkudeks olnud 16. sajandil raiutud plaadid on hiljem müüritud kiriku põhjaseinale. Rikkaliku akantusornamendiga ümbritsetud vapikilpidel näeme kaht poolkuud ning tõstetud mõõka hoidvat turvises kätt. Kiriku eeskoja seinale müüritud dolomiidist epitaaf pärineb 1675. aastast. See teos ühendab Madalmaade renessanssornamendi traditsioonilisi jooni barokse lopsakusega. Keskne Kolgata ‐ stseeni kujutis on raamitud sammaste ja arhitraaviga, äärtel näeme taas pahkmikmotiive. Altarimaali süžee „Päästa mind, Issand!” on leitav kirikutes, kuhu kostis aknast sisse merekohin.

Jämaja surnuaia mälestusrist Moero hukkunutele.


Mälestusrist on püstitatud 1944. aasta sügisel Läänemerel punalendurite poolt uputatud laatsaretlaeval Moero hukkunutele. Moero lahkus Tallinna sadamast 21. septembri õhtul umbes kella 18.30 paiku, pardal haavatud, sõjapõgenikud ja sõdurid. 22. septembril 1944 uputasid laeva Nõukogude torpeedo‐ ja pommituslennukid.

Laevalaele oli maalitud suur punane rist, mis pidi selgelt näitama laeva otstarvet ja kasutust. Kui palju laeval täpselt inimesi oli, ei tea keegi. „Mereleksikoni” andmetel olnud laeval 3350 inimest, kellest hukkunud 2700.

„Kahjuöö” rist Jämaja kalmistul


Hukkunud Sõrvemaa kalurite mälestuseks.

Küüditatute mälestusmärk Jämaja kalmistul.


Monument 1944.aasta sügisel Saksamaale küüditatud ja seal hukkunud sõrulastele.

Teises maailmasõjas hukkunute ühishaud Massinõmme kalmistul


Ühishaual on dolomiitsammas. Selle ülaosas olevas süvendis on väljaraiutud viisnurga kujutis. Samba esiküljel on väljaraiutud tekst: „IGAVENE AU / KANGELASTELE, / KES ON LANGENUD / LAHINGUIS MEIE / KODUMAA VABADUSE / JA SÕLTUMATUSE EEST / 1941‐1945”. Samba tagaküljel on sama tekst vene keeles. Sammas asetseb kaheastmelisel alusel. Hauaplatsil on veel 15 dolomiidist mälestusmärki. Neil on sisseraiutud tekst.

Vennashaud Torgu teeristil „Võidusammas”


Dolomiidist obelisk, 8m kõrge, on püstitatud 1950 kalmu lähedale, 1941 ja 1944 langenud nõukogude armee võitlejate mälestuseks.

Vennahaud Iide kalmistul


Monument 1978 aastast skulptor E.Haggi, arhitekt R.Tooming.

Mõntu mälestusmärk merele jäänud meremeestele


Mõntu sadamas asub ankrut kujutav mälestusmärk pühendatud merele jäänud ja kadunud meremeestele.

Mõntu mälestussammas hukkunud torpeedokaatri meeskonnale


Mõntus asub punasest graniidist monument püstitatud hukkunud torpeedokaatri meeskonna mälestuseks. Kaheastmelisel alusel postament, millel asetseb obelisk. Postament ja obelisk lihvitud ja poleeritud. Obeliski kohal pronksviisnurk läbimõõduga 16cm. Obeliski kõrgus 1.17m. Obeliskil madalreljeefne tekst: „ВЕЧНАЯ ПАМЯТЬ/ ГЕРОЯМ МОРЯКАМ/ ТОРПЕДНЫХ КАТЕРОВ/ ПОГИБШИМ В БОЯХ/ С НЕМЕЦКИМИ/ ЗАХВАТЧИКИМИЗ/ за свободу и независимость/ нашей родины .” Obeliski allosas pronksbareljeef, mis kujutab torpeedokaatrit lainete vahel. Bareljeefi mõõdud 0.42x0.28. Postamendil madalreljeefne tekst: „ЛЕИТЕНАНТ/ старшина 2 статьи/ БРОНШПИЦ/ ЯШИН/ главный старшина/ матрос/ КАРЕЛЬСКИИ/ ДЕМИДОВ/ старшина І статьи/ КЛЮКИН .”

Alusel sisseraiutud aastaarv 1948.


Lõpe (Lõu)‐Kaimri tankitõrjeliin


Lõpe‐Kaimri tankitõrjeliin oli Nõukogude vägede kolmas kaitseliin Sõrve kaitsel 1941 ja Saksa vägede kaitseliin 1944. Saaremaa Sõrve poolsaare üks kitsamaid kohti oli sobivaks kaitsepositsioonide rajamise kohaks. Kaitseliini ehitusel kasutati ka kohalike tööjõudu.

1941. aasta oktoobris toimusid kaitseliinil ägedad lahingud. Nõukogude väed püstitasid kohalike elanike (sunnitud) abiga kaitseliinile kaks rida betoonist tankitõrjepüramiide, millest paljud on tänaseni säilinud. Kahe ööpäeva jooksul sooritasid Punaarmee väeosad kümneid vasturünnakuid, mida toetas 315. rannakaitsepatarei tuli. Õlg‐õla kõrval võitlesid 3. üksik laskurbrigaadi võitlejad, Balti laevastiku madrused ja kohalikud hävituspataljonlased, kohalikest värvatutest moodustatud merejalaväe‐ ja sapööriüksused. 2. oktoobril andis sõjanõukogu loa evakueerimiseks.

1944. aastal kindlustasid sellele kaitseliinil (saksa Leo‐Riegel) end Saksa väed. 20. oktoobril jõudsid Nõukogude 131. diviisi polgud Lõpe‐Kaimri kaitseliini ette. Samal päeval andis 8. laskurkorpuse komandör kindralleitnant Lembit Pärn juhtimise üle 109. laskurkorpuse juhile kindralleitnant J. Alfjorovile. 249. ja 131. diviisidele lisaks saadeti rindele kindral N. Tšurkini 109. laskurdiviis ja kindral J. Romantsovi 64. kaardiväe laskurdiviis, samuti ka uusi suurtükiväeosi. Oktoobri viimasel nädalal tehtud katsed saksa positsioonidest läbi murda vilja ei kandnud. Seetõttu otsustati pealetungid ajutiseks peatada, et koondada rindelõiku maksimaalselt palju tulejõudu. Ainuüksi suurtükke ja miinipildujaid koondati 900‐1250 iga läbimurdekilomeetri kohta.

18. novembril kell 11:45 algas Punaarmee vägede üldpealetung ja kella 15‐ks oli kaitseliin läbi murtud. Lõupõllu‐Kargi suunas arendasid edu 249. Eesti laskurdiviisi võitlejad polkovnik August Feldmani juhtimisel. Saksa vägesi toetasid lahingus ka Saksa Kriegsmarine sõjalaevad eesotsas raskeristleja "Prinz Eugeniga". Neile astusid vastu Punaarmee sõjalennukid.

1969. aastal avati Lõpel tankitõrjeliini merepoolses otsas tee ääres mälestusmärk, mis kujutab suurt betoonpüramiidi tahvliga, millel on kiri: „Lõpe‐Kaimri tankitõrjeliin, ehitatud 1941. aastal”.

Muinsuskaitseamet uurib tankitõrjeliini kaitse alla võtmise võimalusi.

Tsitaat 2006. aasta ekspertiisist: „Tegemist on ühe omanäolisema II maailmasõja aegse kaitserajatisega Saaremaal. Kuna Sõrve poolsaar on tuntud just oma sõjaajaloo poolest, siis kuulub Lõpe‐Kaimri tankitõrjeliin siinsete tähtsamate militaarturismi objektide hulka.”

Anseküla vennashaud


Anseküla surnuaias asub II maailmasõjas hukkunute ühishaud, mille tähistuseks on asetatud postamendi otsa mälestussammas. Samba esiküljel on väljaraiutud tekst: „IGAVENE AU KANGELASTELE, KES ON LANGENUD LAHINGUIS MEIE KODUMAA VABADUSE JA SÕLTUMATUSE EEST 1941‐1945”. Samba tagaküljel on sama tekst vene keeles.