Sõrvemaa külad


Anseküla


Ansekülas, elanikke 64 (01.01.2019).

Anseküla küla oli Anseküla kihelkonna keskuseks. 1932 aastal tegutsesid Ansekülas piimaühing, põllumeeste selts koos raamatukoguga, ning seal oli telefonikõnepunkt, ja töötas 6 klassiline algkool 3 õpetaja ja 89 õpilasega.

Anseküla Maarja kirik ehitati umbes 1300. aasta paiku, aastal 1560 ehitati ta suuremaks. Põhjalik ümberehitus teostati aastal 1864, kui vana kiriku alusmüüridele rajati gooti stiilitunnuseid jäljendav nelinurkse koori ja ühelöövilise pikihoonega uus kirik.

Anseküla kirik hävis 1944. aastal lahingute käigus, kui taganevad sakslased selle õhku lasksid. Osaliselt säilinud läänetorn ehitati pärast sõda ümber majakaks, millisena on praeguseni kasutusel. Kirikule kuulunud, 14. sajandil Gotlandil valmistatud ristimisnõu asub praegu Kuressaare Laurentsiuse kirikus.

Anseküla Kirikumõis oli piirkonnakirikule kuulunud maavaldus. Igas kihelkonnas oli oma kirikumõis. See paiknes kiriku lähedal. Kitsamas mõttes on kirikumõis kiriku maavalduse hoonestatud keskus koos kiriku ja pastoraadiga.

Ansekülas tegutseb söögikoht Anseküla Teelistemaja.


Easte


Easte on hajaküla, elanikke 5 (01.01.2019).

Kujunes välja 1645.a. esmakordselt mainitud „Hia” taludest.


Hänga


Hänga on küla Saare maakonnas Saaremaa vallas. Elanikke 9 (01.01.2019). Enne Eesti omavalitsuste haldusreformi 2017. aastal kuulus küla Torgu valda.

1925.a. asutati külas Sõrve Piimaühing.

Piirneb lõunas Läbara ja Sääre külaga, edelas Karuste külaga, läänes Lülle külaga, põhjas Iide ja Soodevahe külaga, idas Mõntukülaga. Küla läbivad tugimaanteedest Kuressaare‐Sääre maantee ja kõrvalmaanteedest Jämaja‐Hänga tee. Küla territoorium on üpris metsane, inimasustus on peamiselt mainitud teede ääres.

Kohanimesid Hänga külas: Raua, Loigu, Heinamaa, Tuhliaia, Pihlaka, Hellamäe, Tõuste, Vanaraisa, Suurenu, Antsu‐Tooma, Hernemaa. Külas on Suurevare kraavi lähe.


Iide


Iide küla asub Saaremaal Sõrve poolsaarel, endises Jämaja kihelkonnas. Elanikke 53 (01.01.2019).

Külas asub Torgu Apostel Johannese kirik, mis on alates 1944. aastast varemetes. XX saj. alguses töötas külas külakool, mis liideti Torgu apostliku õigeusu kihelkonnakooliga ja muudeti Torgu‐Iide 4‐kl algkooliks. Torgu 9‐klassilise koolina tegutses 2007. aastani.

Enne Eesti omavalitsuste haldusreformi 2017. aastal oli küla Torgu valla halduskeskus.

2018.a. avati Iidel Carl Oswald Bulla majamuuseum. Venemaa tsaariõukonna fotograaf Carl Bulla hakkas Eesti vastu huvi tundma tänu oma kolmandale ja viimasele naisele Christine Juliane Keselbergile, kes oli pärit Sõrvest Iide külast Nõmme talust. Christine oli sattunud Carl Bulla ateljeesse valmistööde laialivedajaks. Nad abiellusid 1904. aasta paiku ning lasid ehitada Iide külla kahekorruselise torniga maja, mille peaukse varikatust ehib tänaseni plekist draakonikujutis. Algul suvemajana mõeldud elamine sai Bullade päriskoduks aastal 1918. Carl Bulla jätkas oma fotoalast tegevust elu lõpuni. Saaremaal elades pani ta peamist rõhku rahvariiete ning vanade traditsiooniliste talutööde jäädvustamisele, kuid pildistas ka kirikuid ja nendes leidunud kunstiväärtusi. Carl Oswald Bulla suri 28. novembril 1929. aastal südamerabandusse ning on maetud Jämaja surnuaeda. Torniga kodumajas avati aastal 2018 majamuuseum.


Imara


Imara (1977‐1997 Imari), elanikke 36. (01.01.2019).

Kujunes välja 1645 a. Esmakordselt mainitud „Himmersi” talust.

1850‐ndail aastail avati külas Apostliku õigeusu abikool, mis 1882.a. asus Salme külla.

Piiskoplik Eesti Metodisti Kirik asetas 1939. a nurgakivi Imara "Btaania" nimelisele kirikule, mis jäi sõja tõttu ehitamata.


Jämaja


Jämaja (varem ka Jamaja) on küla Saare maakonnas Saaremaa vallas. Elanikke 19 (01.01.2019). Seal asub Jämaja ehk Siplase oja. Jämaja kirik ja kalmistu.

Jämaja küla oli ajaloolise Jämaja kihelkonna (lühend Jäm; ka Jamaja kihelkond; saksa keeles Kirchspiel Jamma) keskuseks. Kuulus 13. sajandi alguses Kihelkonna‐Sworve muinaskihelkonda, mille alale moodustati umbes 1228. aastal Kihelkonna kirikukihelkond. Eraldiseisev Jämaja kihelkond eraldati Kihelkonna kihelkonnast oletatavasti juba 13. sajandil. Preestri olemasolust on teateid aastast 1449.

Ala oli aastast 1233 Riia linna ja aastatel 1240‐1573 Saare‐Lääne piiskopi valduses.

Jämaja luteriusu kihelkonnakool asus veel XX saj algul Jämaja kirikutee ääres, kirikuõpetaja maja üürita toas. Lähema, Türju koolini, oli 4 versta maad. Õppetöö toimus kitsas ruumis kolme jaoga korraga. Kirikuõpetajal oli kasutada 6 tuba, 2 kööki, 2 sahvrit, 3 väljakäigukohta. Ka koolilastel oli kasutada sise‐käimla, millega oldi ainuke kool vallas. Vabariigi koolivalitsus saatis kõikidesse koolidesse küsitluse, kas on koolidel võimalusi üle minna 1919.a. sügisest kahekomplektilisele 4‐klassilisele koolikorraldusele. Jämaja kihelkonnakooli õpetaja Eduard Punab vastas sellele, et vaid siis, kui nn Allika mõis, mis seisab juba pikemat aega tühjana, ja on Kargi mõisaomaniku valduses, saaks selleks otstarbeks kasutatud. Punab põhjendas aruandes seda sellega, et Jämajas ei asutatud külakooli, nagu mujal, vaid Jämaja küla lapsed käisid kihelkonnakooli majas peale lõunat, kui ta kihelkonnakooli lastega töö oli lõpetanud. Ja nii iga päev 4 tundi. Õpilasi oli 42 ja kõik luteriusku.

Eduard Punab, Kaarma‐Suurvalla Tahula küla mees, oli lõpetanud Tartus kaubanduskooli, sai peatselt Kuressaares toimunud mitmeaastastelt suvekursustelt õpetaja kutse. Jämajasse tulles oli ta 27‐aastane ja kooliõpetaja ameti kõrval ka Jämaja kiriku köstriks ning organistiks.

1919/20. õppeaastal on kooli ametlikuks nimeks Jämaja vallakool.

1920/21. õppeaastal oli õpilasi 62, kelledest klassi ei suutnud lõpetada 12.

Õpilastele jagati igal aastal, ja seda valla kõigis koolides, ainelist abi riigi, valla, ühiskondlike ettevõtmiste ja üksikisikute poolt.

1923‐24. aastail ühendati Türju ja Jämaja koolid vastavalt vallanõukogu otsusele 1919. aastast, kui ühendati nimeliselt Torgu ja Iide koolid.

Jämajas hakkas taas kool tööle peale viimase suure sõja lõppu 1946. aasta jaanuaris, kui Saksamaale sundevakueeritud sõrulased hakkasid koju jõudma. Kool paigutati Eduard Punab'e majja 6‐klassilisena kahes komplektis. Juhatajaks sai endine Türju kooli juhataja Eduard Punab ja õpetajaks Jämajast Linda Kumm. Septembris, mil õpilaste arv oli 59‐lt kasvanud 76‐ni, sai kool 7‐klassiliseks 3‐komplektiliseks mittetäielikuks keskkooliks. 1947.a jaanuaris oli õpilaste arv kasvanud 80‐ni.


Kaavi


Kaavi on küla Saare maakonnas Saaremaa vallas. Elanikke 26 (01.01.2019).

XX sajandi alguses töötas külas külakool, mis 1921 a. ühendati Mäebe külakooliga, 1932‐33 töötas külas 3‐kl algkool 1 õpetaja ja 38 õpilasega. Enne Eesti omavalitsuste haldusreformi 2017. aastal kuulus küla Torgu valda. Kaavil on 15 meetrit kõrge tuletorn. Tuletorni kõrval lääne pool on 700 meetrit pikk eralennurada ja valge angaar.


Kaimri


Kaimri (ajalooliselt ka Kaimer ja Kaimre), elanikke 8 (01.01.2019).

19. sajandi teisel poolel töötas külas apostliku õigeusu abikool, mis lõpetas tegevuse 1872. aastal. 20. sajandi algul asus külas Kaimri külakool, mis 1914. aastal ühendati Tiinuse külakooliga Anseküla külakooliks.

Küla kuulus pikalt Abruka mõisa alla. Sajandeid 40% külaelanikest oli perenimega Vinn või nende sugulased (Kaimer järgi 2. kohal), kes valdavalt õigeusku. Sõjaeelsel ajal, 1939. aastal Kaimri küla Kalda talus (aka Vinna‐Kiida talu) sündis Eesti graafik Vello Vinn, kellele jätkuva popkunsti vaimsuse kandmise eest eesti graafikas anti 2015. aastal Kristjan Raua nimeline kunstipreemia. Vello Vinni vanaisa Jakov Vinn ehk Winna Jaak oli Kaimri õigeusu abikooli õpetaja ja preestri abi, maetud Massinõmme kalmistule.

Kaimri (ja Lõpe) II maailmasõjas vt. https://et.wikipedia.org/wiki/Kaimri.


Kargi


Kargi külas, elanikke 17 (01.01.2019).

Kargi mõis (saksa keeles Karky) oli rüütlimõis Jämaja kihelkonnas Saaremaal.

1914. aastal kuulus mõisa koosseisu 509,1 ha mõisamaad ja 329,93 ha talumaad.

1490. aastal kuulus mõis Hans Schardenbäkile, 1648‐1722 Tollidele, 1919. aastal parun Albert Buxhoevedeni pärijatele.

1926.a. asutatud Torgu Piimaühingu meierei asus Kargi külas.


Karuste


Karuste küla, 0 elanikku (01.01.2019).

Karuste 4‐klassilises algkoolis õppis 1933‐34 õppeaastal 39 õpilast ühe õpetajaga.

Esimese maailmasõja aegu rajati Karuste külla 120 mm suurtükkide patarei, mille asukoht on tänaseni tuvastamata.

Teise maailmasõja eel, oli Karuste üks Sõrve küladest mille inimesed sunniti kodudest lahkuma ja majad hävitati et ehitada Stebeli rannakaitsepatarei.

Karustele ehitati 1947. aastal Karuste patarei tulejuhtimistorn. Maja on tänaseni säilinud, kuid kehvas olukorras.


Kaugatoma


Kaugatoma (1977. aastani Mõisaküla, 1977‐1997 Kaugatuma) on küla Saare maakonnas Saaremaa vallas endise Anseküla kihelkonna territooriumil. Elanikke 20 (01.01.2019).

Enne Eesti omavalitsuste haldusreformi 2017. aastal kuulus küla Salme valda. Haldusreformi käigus liideti külaga Mõisaküla.

Küla territooriumil on Kaugatoma pank. Küla järgi on nime saanud Kaugatuma lade. Kaugatoma‐Lõo maastikukaitseala on pindalaga 499 ha. Kaitseala ajalugu ulatub 1973. aastasse, kui kaitse alla võeti Kaugatoma pank. Maastikukaitsealaks sai aastal 2000, kaitseala eesmärk on kaitsta Kaugatoma panka ja Lõo loopealset.


Kaunispe


Kaunispe (ka: Kaunispä), elanikke 20 (01.01.2019).

Küla kuulus Jämaja kihelkonda ja külas oli Kaunispe mõis. Kaunispe mõis (saksa keeles Kaunispäh) oli rüütlimõis Saaremaal Jämaja kihelkonnas.


1523. aastal läänistati Kaunispe külast ja Salme küla maadest neli adramaad Clawes von Ungernile. Neist kujunes mõis, mis kuulus 1572. aastal Jürgen von Ungernile. 1619. aastal omandasid mõisa Osten‐Sackenid, kes olid mõisavaldajad 1786. aastani. 1786‐1846 oli see perekond Kräftingi ja seejärel Nolckenite valduses. XIX sajandi lõpul omandasid mõisa Sengbuschid, kellelt see 1919. aastal võõrandati.

Häärber oli tahumata maakivist hoone, mis ehitati XIX sajandi 2. poolel. Hoone nurgad olid dolomiidist. Kõrvalhooneid oli vähe, säilinud on tänapäeval maakivist ait. Park oli väike, selle ääres asus tiik.

Kaunispe külas asuv Patsi talu osteti esimesena Sõrves päriseks 1865.a.

Kaunispe küla kalmed pärinevad I aastatuhande lõpust eKr. ja meie ajaarvamise algusest.

Vene muinasuurija Bogojavlenski, kes on siin käinud kaevamas, mainib 4 kalme, mis aga vist on eksitus. Kalmed on ümarikud, pealt näha mullast, segamini väheste väikeste kividega. Jala juures on kalmel suurtest põllukividest ring ümber olnud, mille jäljed puutumata kalmel veel on selged. Kalmede kõrgus on umbes ½ m. Kolmest kalmest on kaks avatud 1895. aastal Bogojavlenski poolt, üks on veel praegu puutumata. Avatud kalmedest ühes selge paaskivikast, millesse oli maetud surnu, selles oli ka panuseid, teises oli ainult süsi ja konte ei leitud. Panustest võiks mainida kaelavõru, siis üks nähtavasti spiraal käsivõru, mingisugused ebamäärased fragmendid ja savinõu tükid. Leitud asjad säilivad Moskva Ajaloolises Muuseumis.

Külas asub Kaunispe sadam.


Laadla


Laadla küla (elanikke 21) on turistide, puhkajate ja ka kohalike elanike seas väga atraktiivne paik. Laadlas on külakauplus ja Angerja baar. Peetakse igaastast Laadla Leivapäeva ja jaanituld.


Lindmetsa


Lindmetsa külas, elanikke 13. (01.01.2019). Piirneb idas Lõupõllu külaga ja lõunas Kaunispe külaga.

Külas on Koplinina, Tigadu mägi (23,2 m) ja Kaski jõgi.

Lindmetsa maastikukaitseala (keskkonnaregistri kood KLO1000571) on looduskaitseala Saare maakonnas Saaremaa vallas Lindmetsa ja Kaunispe külas. Maastikukaitseala hõlmab 50,9 ha.

Lindmetsa maastikukaitseala on loodud eesmärgiga kaitsta:
• Saaremaa ühte vähestest metsastunud luitealadest;
• elupaigatüüpe:
· rannaniidud,
· metsastunud luited,
· liigirikkad madalsood,
· kadastikud,
· vanad loodusmetsad ja
· puiskarjamaad;
• kaitsealuseid taimeliike,
· laialehist neiuvaipa (Epipactis helleborine),
· soo‐neiuvaipa (Epipactis palustris) ja
· harilikku käoraamatut (Gymnadenia conopsea) ning
· harilikku valvikut (Leucobryum glaucum)
ning nende elupaiku.

Lõu


Lõu ehk Lõo küla asub Saare maakonnas Saaremaa vallas Lõu lahe ääres. Elanikke 4 (01.01.2019).

Seal on Lõu oja ja Lõu tulepaak. Lõo (Lõu) loopealne on loopealne Saare maakonnas Saaremaa vallas. See on Eesti suurim loopealne. Loopealset kaitstakse Kaugatoma‐Lõo maastikukaitseala osana.


Lõupõllu


Lõupõllu (ka Lõopõllu) külas elanikke 2 (01.01.2019).

XX sajandi alguses töötas külas külakool, mis 1919 a. Muudeti 4‐klassiliseks algkooliks, hiljem ühendati Vintri külakooliga ja kujundati 6‐kl algkooliks. 1932‐33 õppeaastal oli koolis 3 õpetajat ja 103 õpilast. Kooli juures oli raamatukogu. Külas oli telefoni kõnepunkt.


Läbara


Läbara külas elanikke 9 (01.01.2019).

Teise maailmasõja eel, oli Läbara üks Sõrve küladest, mille inimesed sunniti kodudest lahkuma ja majad hävitati, et ehitada Stebeli rannakaitsepatarei.


Läätsa


Läätsa külas elanikke 112 (01.01.2019).

Seal asuvad Läätsa sadam ja Läätsa kalatööstus ning Pagila rand. Ajalooliselt peeti ka Pagila rannas jaanitulesid, ning ülemaailmseid sõrulaste kokkutulekuid. Esimene kokkutulek toimus Pagila rannas 1983. ja teine 1988. aastal. Kolmas sõrulaste kokkutulek peeti 1993 aastal 24.‐25. juunil.

2007 aastast asub külas ka Läätsa Holiday Homes.


Lülle


Lülle külas elanikke 19 (01.01.2019).

Külas asuvad Lülle laevkalmed (ka Sõrve laevkalmed) on Jaagutooma talu juures olevad muinaskalmed.

Kalmed koosnevad kahest skandinaaviapärasest laevakujulisest kivikalmest, mis pärinevad umbes 8. sajandist eKr. Kalmed asuvad teineteise taga, tääv lääne suunas. Kalmed on 7½ m ja 6 m pikad ning 2½ m laiad.

Esimeses kalmes oli 2 kiviplaatidest kirstu põlenud luudega. Teises kirstus olid ka savist kruus, pronksist nooleots ja pintsett. Teises kalmes oli üksainus kirst ja selle lähedal suure savinõu tükke.

Arvatavasti oli laevkalmete juures veel kivikirstkalmeid, aga need on kiviaedade tegemiseks lõhutud.


Maantee


Maantee küla (ka Maanteeküla), elanikke 1 (01.01.2019).

Teise maailmasõja eel, oli Maantee üks Sõrve küladest, mille inimesed sunniti kodudest lahkuma ja majad hävitati, et ehitada Stebeli rannakaitsepatarei.

Maantee küla alal asunud Nõukogude armee väeosade territooriumitest on säilinud seniitraketibaasi tuumaraketihoidla.


Mõntu


Mõntu külas, elanikke 0 (01.01.2019).

Seal asuvad Mõntu liitsihi alumine tulepaak (57°57′04″N : 22°07′30″E), Mõntu sadam ja Mõntu liitsihi ülemine tulepaak (57°57′07″N : 22°07′19″E).

Mõntu mõisa kalmistu rajas Mõntu mõisa tollane omanik Oskar von Ekesparre arvatavasti ajavahemikul 1873. aastast (siis omandasid Ekesparred mõisa) kuni 1880. aastani (siis suri Oskari abikaasa Bertha von Ekesparre, kes maeti 1881. aastal kalmistule püstitatud seal esimene matus).

Mõntu park on Saaremaa maaparkidest kõige liigirikkam park, jäädes looduskaitsealuste parkide seas alla vaid Kuressaare lossipargile. Siin on Saaremaa vanim ja suurim euroopa nulu (Abies alba) kasvupaik. Teistest puudest on siin pensilvaania saar (Fraxinus pensylvanica) ja hariliku tamme kultivar püramiidtamm (Quercus robur 'Fastigiata'). Park on tuntud ka siin enne sõda kasvanud suure kreeka pähklipuu (Juglans regia) poolest. Haruldaste puude kõrval on park kasvukohaks suurtele pärnadele (Tilia), tammedele (Quercus), sangleppadele (Alnus glutinosa) ja pooppuudele (Sorbus intermedia). Kunagisest mõisaaiast on säilinud üksikud õunapuud. Osaliselt on säilinud ka parki viiv allee.

Pargis paikneb mälestuskivi aastatel 1923‐1941 tegutsenud Mõntu koolile.

Pargis on ka kolm betoonist seitsmenurkset rannakaitsekahuri alust läbimõõduga kuni 10 m ja sügavusega 2m.


Mäebe


Mäebe külas, elanikke 31 (01.01.2019).

Külas tegutses XX saj. I pooles „Siplase” vaestemaja, ainelise toetuse saajaid oli 41.


Mässa


Mässa külas, elanikke 18 (01.01.2019).

Silmapaistev Sõrve laulumees Villem Õunpuu oli Mässa külast.


Ohessaare


Ohessaare külas, elanikke 15 (01.01.2019).

Külas asub Ohessaare pank (57°59′58″N : 22°01′16″E). Küla on andnud nime Ohessaare lademele.

Ohessaare maastikukaitseala hõlmab 5,6 ha. Kaitseala on loodud aastal 1959. Kaitse alla on võetud Ohessaare pank ja tüüpiline kliburand. Panga pikkus on 400 m ja kõrgus 3,5 m.

Külas tegutseb elamusmajutusena Ohessaare tuulik ja suvekohvik.


Rahuste


Rahuste külas, elanikke 44. (01.01.2019).

Küla esmaasukad olid viikingid. Kirjalikke teateid küla kohta 1645 aastast Randuse küla nime all.

Ajalooliselt asus küla Jämaja kihelkonnas.

1851 aastal avati külas Apostliku õigeusu abikool, millele ehitati koolimaja 1879. aastal. 1925 avati Rahuste 3‐klassiline algkool, mis kasvas 1932‐33 6‐klassiliseks 2 õpetaja ja 62 õpilasega algkooliks.


Salme


Salme alevikus elanikke 482 (01.01.2019).

Enne Eesti omavalitsuste haldusreformi 2017. aastal oli alevik Salme valla halduskeskus.

Salme aleviku lõunaservas märkas ornitoloog Marco Purovesi 2018. aasta 4. novembril Eestis esimest korda veisehaigurit.

Salmel töötab Lasteaed, põhikool, osavallakogu teenuskeskus, raamatukogu‐postipunkt, rahvamaja, perearstikeskus, vetarstivastuvõtupunkt, Coop toidukauplus, elektriautode laadimispunkt.

Praeguse Salme kooli eelkäijateks olid Salme Algkool, mis aastatel 1918 ‐ 1988 asus praeguse Salme vallamaja ruumes ja Tiirimetsa 8. klassiline Kool, mis asus Tiirimetsas, praegu Kodukultuuriselts KÜÜNAL kasutuses olevas hoones, aastatel 1936 ‐ 1988.

1. septembril 1988 avati Salme Põhikool, tolleaegse nimega Jüri Suurhansu nimeline Salme 9‐kl. Kool. Avamispidustustele oli tulnud palju külalisi vabariigist ja rajoonist, lapsevanemad ja ümberkaudsete majandite‐asutuste juhid.

Uue kooli lindi lõikasid läbi EKP Kingissepa RK I sekretär Jüri Räim, Haridusminister Rein Loik ja ATK juhataja Prits Liblik. Tööd alustati 20 õpetaja 178 õpilasega ja esimesed viis aastat ka 10 klassikomplektiga. Suurim õpilaste arv oli 186.


Soodevahe


Soodevahe, elanikke 0 (01.01.2019).

Küla hävis täielikult viimases sõjas.


Sõrve‐Hindu


Sõrve‐Hindu, elanikke 0 (01.01.2019).

Kujunes välja 1645 a. Esmakordselt mainitud „Hinto” üksjalgade hajataludest. Kuni 2017. aasta Eesti omavalitsuste haldusreformini kuulus küla Salme valda ja kandis nime Hindu.


Sääre


Sääre küla asub Sõrve poolsaare lõunatipus, piirneb loodes Karuste, põhjas Hänga ning kirdes Läbara ja Maantee külaga. Elanikke 0 (01.01.2019).

Teise maailmasõja eel, oli Sääre üks Sõrve küladest, mille inimesed sunniti kodudest lahkuma ja majad hävitati, et ehitada Stebeli rannakaitsepatarei. Küla lõunaosas sirutub Kura kurku Sõrve säär. Säärest lõunas asuvad Siiasaar, Vesitükimaa ja Lombimaa saar ning Pitkasääre madal, mis moodustavad Vesitükimaa laidude maastikukaitseala.

Sääre on Eestis üks paremaid paiku lindude rände jälgimiseks, külas tegutseb Sõrve linnujaam.

Küla tuntuim vaatamisväärsus on Sõrve säär koos Sääre majakaga.

Sääre külas asub Sõrve Militaarmuuseum.


Tammuna


Tammuna küla, elanikke 8 (01.01.2019).

Tammuna piirivalvelinnak on endine Nõukogude Liidu piirivalvele Eesti NSV‐s 11. piirivalvesalga teenistusterritooriumile kuulunud piirivalvekordon Saaremaal Sõrve poolsaarel.

Uus kordonihoone ja teised hooned ehitati 1985. aastal.


Torgu‐Mõisaküla


Torgu‐Mõisakülas, elanikke 6 (01.01.2019).

Kuni 2017. aasta Eesti omavalitsuste haldusreformini kuulus küla Torgu valda ja kandis nime Mõisaküla.


Türju


Türju küla, elanikke 18 (01.01.2019).

Loode tuletorn asub Türju külas.

Tuletorni geograafilised koordinaadid on 57°58′22″ N, 21°59′1″ E.

Ülalt punase ja alt valge neljatahulise betoontorni kõrgus jalamist on 15 meetrit ja tule kõrgus merepinnast on 19 meetrit.

Tuletorn ehitati 1955. aastal.


Väike‐Ula


Väike‐Ula külas on elanikke 8 (01.01.2019).

Kuni 2017. aasta Eesti omavalitsuste haldusreformini kuulus küla Salme valda ja kandis nime Ula.

Väike‐Ula on pindalalt Sõrve kõige väiksem küla.

Lähimast linnast Kuressaarest asub Ula küla umbkaudselt 38 km kaugusel. Autoga sõidab sinna Kuressaarest umbes 40 minutit, bussiga 60 minutit ning jala käies kulub 7‐8 tundi. Lähim pood asub Rahuste külas 2,2 km kaugusel.

Ajalooliselt asus küla Jämaja kihelkonnas.


Vintri


Vintri külas on elanikke 25 (01.01.2019). Kujunes välja 1645.a. esmakordselt mainitud Wintri‐nimelisest üksjalgade hajataludest. Ajalooliselt asus küla Anseküla kihelkonnas.

Külas tegutses 4‐klassiline algkool, kus 1932‐33 õppeaastal oli 67 õpilast ja 2 õpetajat.

1939. aastal otsustas Salme valla volikogu nimetada Vintri küla ümber Piiri külaks.


Üüdibe


Üüdibe on küla Saare maakonnas Saaremaa vallas, Sõrve poolsaare kitsaimas kohas. Elanikke 6 (01.01.2019). Kujunes välja 1645.a. esmakordselt mainitud Hüdepoya talust. 1977‐1997 oli küla ametlikult Läätsa osa. Ajalooliselt asus küla Anseküla kihelkonnas.

Külas asuvad Ungru‐Pagila tankitõrjeliini jäänused. Ungru‐Pagila tankitõrjeliin ehk Arista liin ehk Arista kaitseliin oli Teise maailmasõja ajal tankitõrjeliin Sõrve poolsaare kitsaimas kohas, 1,6 km pikkusel Ungru‐Pagila joonel. Kaitseliini rajasid 1941. aasta septembris Nõukogude väed, paigutades sinna rea raudbetoonist tankitõrjepüramiide, mille ette kaevati tankitõrjekraav. Liinil toimusid lahingud 11. oktoobrist kuni 20. oktoobrini 1944. Saksa üksused taandusid Ranna kaitseliinile 20. oktoobril.

Külas on ka kultuurimälestiseks tunnistatud Massinõmme kalmistu.

Aastast 2005 on külas Läätsa tuulepark.